Autor: Mall Värva
Pildi pealkiri: Orava-emme
Autori kommentaar: Väike keskhommikune puhkehetk.
Lisamise kuupäev: 2006-02-23

On tõesti vähe oravaid. See on paha. Sama lugu on jänestega. Siin on minu jaoks liiga alt üles nurk ning juba nimetatud taustaprobleemid.

---

Rasvane neh, lausa ületoidetud. Tegelt on ta minu vanapoisist naabri hoole all. Menüü igastahes eriti tervislik pole - peale pähklite vohmib orav süüdimatult ka tihastele mõeldud pekki ja küpsisesid pidi ka sööma.

---

Tundub hästi rasvane isend olevat :)

---

Oli tõeliselt kehv päev valguse suhtes. Vaevalt miski siin aitaks, lumi läheks kõrbema ja orava värv muutuks ebareaalseks. Aga mind vaevab üks küsimus: kas keegi veel on tähele pannud, kui väheks on jäänud oravaid metsas? Parkides neid ikka jagub. Aga see siin on mul ainuke kohtumine oravaga sel talvel, kusjuures metsas käin peaaegu iga päev. Võib-olla on see siinse paikkonna probleem, kuid tundub, et meie oravatele on vaenlaseks nugis. Ja tema jälgi on metsas sageli näha.

---

Hea oravapilt. Jäädvustatud on ka keskkond, valgus on sedakorda veidi liiga lame olnud, ehk oleks pisut PS järgi aidata saanud?

---

tausta all mõtlesin neid valgeid laike ja ma pidasingi silmas pildistamise ajal seismist/kaamerasse vaatamist, sorri, kui segaselt väljendusin.

---

Mina näen metsas oravat kas puult puule ringi lippamas (siis eriti vist pildistada ei õnnestu) või siis ühel puul pidama jäämas. See orav vahetas samal puul mitu korda küll asendit ja vaatas minuga aeg-ajalt tõtt, aga muud tegevust ta siin arendada ei saanud, pärnal ju käbisid pole. Taust ... on pärnapuule omane.

---

Nii pea, kui mina neid _metsas_ näen, võtavad nad siukse asendi. Vahivad kaamerasse ja ei liigu karvavõrdki. Nad on nii vaatavatena küll nunnud, aga emotsioonina jääb nõrgaks. Ja see taust. 2,5, poole annan ära.

---

On tunda, kuidas tuul puhub neis armsates karvades ja kõrvades, väga mõnus tegelane.

---