Autor: Bert Rähni
Pildi pealkiri: Alutaguse karu
Autori kommentaar: Käin looduses palju, sest juhin loodusreise. Loomi ja linde näen tihti, aga loodusfotograafiaga tõsisemalt pole kunagi tegelenud. Sel sügisel on Alutaguse karuonni juures nähtud 10-13 erinevat karu. Endalgi see juba mitmes mesikäpp. Oli jälle sinna kanti asja, laenasin sõbra käest objektiivi, sest teadsin et see noor isane ilmub kohale juba päris vara. Mul oli õnne, ilm oli hea ja karu tuli vara. Vajutasin pikemalt sättimata päästikule. Välja tuli selline pilt.
Lisamise kuupäev: 2012-10-18

---

Tänud soovituste ja märkuste eest, võtame neid kindlasti arvesse. Pildistatud on 100-300 f4 Sigma objektiiviga.

---

Sveni täiendustega 100% nõus. Vaatan, et need saetud oksad ka teiste varjekülastajate piltidel ehk selliseid asju ei tohiks küll varje ette lubada ning just nimelt maastiku iseärasustega arvestamise ja nende oskusliku ärakasutamisega on võimalik ka neid karude poolt tallatud maad väga hästi ära peita - tuleb lihtsalt varje koht hoolikalt läbimõelda ja samuti võttenurk sobivaks seada. Sageli ongi nii, et varje püstitamisel on liialt palju pööratud tähelepanu istuja mugavale äraolemisele kui pildi saamisele. Seda kohtab palju ka Soome karuvarjetes, isegi profesionaalsema suunitlusega erivarjetes. Seetõttu tuleks vaatlusonnid ja pildistamisonnid püstitada täiesti erinevatel aluspõhimõtetel ja soovitatavalt teineteisest eemale.

---

Suurem töö on tehtud - mõmm on varje ees. Nüüd on aeg ka detailidele rõhku panna. Mind jubedalt häirivad need saejälgedega oskad ja juurikad maapinnal. See osa tuleks kindlasti korda teha ja igasugune jura sealt eemaldada. Teine asi on võttenurk. Söödakohal paratamatult trambivad karud, rongad jm näljased olevused maapinna porile. Seepärast peaks võttenurk olema selline, et seda pori pildil näha pole. Siin on võttenurk selleks selgelt liiga kõrge. Varjes mugav istumine ei anna head pilti.

---

Kõigepealt üldiselt - ..kui mõtlen end tagasi paar aastat, siis polegi enam nii, et karu suurelt ja uhkelt peal ning teised foorumlased jahmuvad.. huviga ootan, mis tase valitseb Eesti loodusfotograafias paari aasta pärast.. Eelpool kommenteerijaid kommenteerides: fookus on langenud puule - ei usu - ma vaatan, et karu silmad on täpselt kaadri keskel - seepärast oletan, tulistatud on täpselt keskele.. et aga silmad on ebateravamad kui tüvi - selle põhjuseks säri 1/25. Paremalt sissetulev kuusk mind ei sega - vastasel juhul kaaluks kaadri vasak pool tugevasti parema poole üle. Valge tasakaalu koha pealt Erikuga nõus, et 200-500 astet võtaks sinist maha .. (kuigi ees olev mänd suht ok WB-ga). kadreeringu koha pealt mina annaks pigem alla õhku juurde. Üldiselt nagu autor ütleb, et sai puusalt tulistatud - siis on ka see pildilt näha.. ..kuna ma isiklikult pole kunagi metsas karu näinud, siis mina oleks enda fotoalbumis ka sellise tulemusega rahul.. jääb vaid loota, et millalgi avaneb mulgi võimalus karuvarjet külastada.. ..autorilt päring, kas tegemist 70-200 f4 objetkiiviga?

---

Kui Teil nüüd on plaanis ka pildistamise võimaluste parandamine ette võtta, siis kindlasti kaasake sellesse protsessi mõni terase silmaga loodusfotograaf, kes saab omaltpoolt nõu ja jõuga Teile abiks olla. Omad kogemused näitavad, et paljud Soome karuvarjedki ei pööra fotograafi jaoks olulistele nüanssidele piisavat tähelepanu, alates maastikuliste iseärasustega arvestamisega ja lõpetades kasvõi nt sööda paigutamisega. Rõhk on sageli suunatud valedele elementidele.

---

Vana varjekoha juures langetas iga torm uusi puid ja nende koristamine muutus keeruliseks. Kuna seni on onni külastanud eelkõige karude vaatajad, mitte fotograafid, siis pildistamise võimaluste parandamisega pole väga tegelenud. Nüüd on plaanis ka see asi käsile võtta, avada uusi vaateid, luua paremaid võttenurkasid jne. Kevadel peaks olud juba tunduvalt paremad olema. Aga selline aktiivne karusügis on meile endalegi ootamatu. Üks fotograaf nägi öö jooksul 12 erinevat karu.

---

Rein, nõus, et varasemas kohas oli avarust natuke liiga vähe ja teatud maastiku elemendid seega igal karupildil sees. Millised pildistamisvõimalused nüüd uuendatud kohas on, on mul raske kommenteerida, seda peaks oma silmaga nägema. Aga muidugi potentsiaali selles metsas on kõvasti, kõik sõltub varjekoha valikust, kui palju selles on ümbritsevat keskkonda ja valgustingimusi arvesse võetud.

---

Kõigil Alutaguse varje esimesest asukohast tehtud pildid on eksimatult ära tuntavad kuuse järgi, mille juurikas vonkles maapinnal. Pikapeale tüütas see kõik pildistajad ära. Uues asukohas (mõnikümmend meetrit eemal) ei ole nii reljeefse individuaalsusega puid, vaateväli on avaram ja karu võimaliku väljatuleku kohti rohkem. Võttenurka on võimalik valida kolmest erinevast onnist lähtudest. Saejälgedega tüvejupid on küll püütud ära koristada, aga ilmselt mitte piisava hoolega - võimalik ka, et karud on samblasse karvanud juppe pinnasest välja tallanud. Kui on soov, et karud võtteplatsilt läbi jalutaksid, muutuvad ka teatud pinnaselaigud paratamatult poriseks. Arengurumi on, aga ma ise pean küll praegust areeni esimesest võimalusterohkemaks.

---

Mul jäi sama tunne, et puul on fookust rohkem kui karul :)

---

kadreering on pisut lohakas(vasakule ruumi juurde). Sa oleksid teravustanud nagu seda puud, selletõttu on vist karu silmad pehmeks jäänud. paremast nurgast sisse tulevad kuuse oksad häirivad ka.

---

Varasema Alutaguse varjekoha (siis kõige esmasem) ümbrus meeldis mulle palju rohkem ja ka võttenurk oli seal minuarust märksa parem. Siin pildil torkab kohe silma saetud puu ja känd ning mudane ära tallatud maastik. Samuti natuke võinuks värvitemperatuuri muuta - hetkel veidi liiga sinine. Aga tore on näha kodumaist mõmmit ja väga hea, et seda siin ka teistega jagasid, aga Merily poolt on sellel aastal kodumaisest mõmmist tehtud oluliselt parem jäädvustus ja seda igas mõttes. 2.55

---