Autor: Lauri Tammik
Pildi pealkiri: Õnnelik hetk
Autori kommentaar: Lõpuks ta sai hiire kätte. Lumel oli väga paks koorik ja toidujaht ei olnud lihtne.
Lisamise kuupäev: 2012-04-03

:) Ma ammu mõlgutan mõtteid just samas suunas, kuid ladusa ja loogilise teksti sõnastamiseks jääb tööle ja perele suunatud ajast üle just nii vähe, et jõuab mõne pildi "õues" teha.

---

Juba mitmenda pildi all on läinud huvitavas filosoofiliseks aruteluks varje ja peibutisega pildistamise teemadel. Absoluutset tõde ilmselt ei ole olemas, aga tekkis selline mõte, et äkki keegi viitsib need kommentaarid autorite nõusolekul kokku võtta ja üheks vahvaks artikliks vormistada. Oleks päris huvitav ja ülevaatlik lugemine.

---

Mina ei ole teinud mitte ühtki looduspilti, mis ei kätkeks, vähemalt minu enda jaoks teataval määral juhuslikkust, õnne jpm muid metsikule loodusele omaseid faktoreid. Isegi kui väikelinde sööta ja neid seal pildistada, tekivad üsna pea kindlad eesmärgid, visioonid, kuidas ja millises situatsioonis soovid lindu pildile püüda ning need situatsioonid ei ole sageli suures osas peibutisega manipuleeritavad, alati jääb sellesse juhuslikkuse, õnne jm faktor sisse ning sa võid teinekord oma peibutisega kasvõi 24/7 kohal olla, kuid ikkagi ei saa seda, mida püüdma läksid, vahel kompenseerib seda mõni muu situatsioon, vahel tuleb lihtsalt nina norgus koju tagasi minna :) Ka varjepildistamisel on väga palju kinni juhuses ja õnnes, lihtsalt tõenäosus üldse pildistatav objekt pildile püüda on mõnevõrra suurem kui ilma varjeta. Mina ise olen pigem mitte varje inimene - mulle meeldib jalgsi rännata, kuid samas osasid liike ei ole võimalik ilma varjeta, vähemalt neid segamata, pildistada ning osade puhul peab paratamatult kasutama ka peibutist, mis meelitaks objekti üldse vaatevälja. Varjest pildistamine on ääretult põnev ja ka seal on palju juhuse hooleks jäetud. See on huvitav vaheldus niisama metsas rändamisele/ loomade luuramisele.

---

Üks lemmikteemadest. Minu kogemus peibutise/varje ja metsikult tegutseva looma/linnu ülesvõtmise võrdlemisel piirdub "koduaialindudega." Nt leevikesed. Selle kogemuse baasilt on ilmne, et peibutisega ja/või varjest töö nn stuudios on oluliselt väiksem väljakutse fotograafile, jättes kõrvale objektiivsed faktorid (nt aeg, ilmastik) või nende samaks olles. Jääb ainult pildi (heas mõttes) vormistamise keerukus, langeb ära fotograafi kui loomale/linnule viimaste poolt vaadates ohu faktoriga seonduv. Kuid mis peamine, peibutise ja/või varje puhul puudub protsessist puhas juhuslikkuse faktor (so looma/linnu tegutsemine juhuslikus keskkonnas puhtalt enda instinktide najal). Just juhuslikkus ning selle vormistamine kauniks fotoks annab minu jaoks "jopekale" (nagu kunagi neid kutsuti siin vist) lisaväärtuse, mis materialiseerub ka hindes. Kui siinses keskkonnas oleks pelgalt pilt hindamisobjektiks, siis ei piiraks eeskirjad koduloomade ülesvõtmist, loomaaias tehtud pilte, jmt. Ma usun, et looduspildi võlu suures osas tuginebki (kättesaamatu) metsikuse ihalusele või siis juhuslikkuse hindamisele.

---

... ja Olar iga pilt tekitab emotsioone, absoluutselt iga! Pigem on küsimus kas pilt tekitab positiivseid või negatiivseid emotsioone või mõlemat ning kui, siis millises mahus! ;)

---

Aga emotsioon peakski ju eelkõige pildist nähtuma, mitte pildi kirjeldusest või autori seletusest.

---

Minu jaoks on väga oluline pildist saadav emotsioon. Pilt võib tehniliselt täiuslik olla, aga kui ta emotsiooni ei tekita, siis rohkem ma seda pilti ei vaata.

---

Olar, vaata see on juba igaühe subjektiivne asi, kes hindab pilti, kes saamislugu, kes mõlemat. Minuarust peaks pilt ikka olema see põhiline hindamisobjekt, mitte niivõrd selle saamislugu ja ammugi mitte selle autor.Mõistagi saamislugu võib toetada pilti, aga iseenesest pilt peaks ikka vaatajat ka ilma igasuguse taustainfota kõnetama.

---

Peibutusega saadud piltidele on kõrgemad ootused. Kui see pilt oleks peibutusega saadud, siis ma ei oleks suurepäraseks hinnanud. Minu jaoks tundus see erakordne, et fotograaf tabas hetke, kus lind tabas enda poolt valitud saagi. Selliste erakordsete hetkede tabamise kohta on heaks näiteks see pilt: http://www.looduspilt.ee/index.php?page=pilt&id=45201

---

Peeteriga igati nõus ja eks me ole ka tublisti tunde varjetes veetnud, seega teame, millest räägime. On liike, kelle pildistamiseks tuleb lihtsalt olla objektile nähtamatu või panna varje sinna, kus looduse enda varamu pildistatavat objekti ligi meelitab. Kuid alati ei ole see võimalik ja kõikide liikide puhul ka mitte teostatav. Sellisel juhul tuleb objekti vaatevälja meelitamiseks kasutada muid nõkse, olgu see siis sööt, lõhn vms. Eks igaühel ole siin oma tõekspidamise, aga on iseenesest mõistetav, et osade liikide puhul, vähemalt neid häirimata, sageli ilma peibutiseta hakkama ei saa. Filosoofiliselt võiks ju diskuteerida, et kas neid liike peaks üldse siis pildistama. Minu vastus on jah!

---

Oot, mis see loomaaed siia puutub, ma pole elu sees loomaaias ühtegi pilti teinud ja ei tee ka. Vaatame siis kõikvõimalikke kohalikke ja rahvusvahelisi loodusfoto konkursse, kas seal on vähe ülimaid võidupilte, mis tehtud peibutades, söödalt jne jne jne .. ka nii pilti tehes tuleb kõvasti vaeva näha (tundub, et siin on see tõsine argument), et ülimat pilti saada, pole see nii lihtne midagi. Alles istusin Soomes kolm ööd varjes (3x17 tundi), ilmaga ei vedanud ja ei tulnud mõistliku valgusega sinna varje ette kedagi, rääkimata actionist vms .. Ma soovitaks nats rohkem pilti ennast vaadata ja tegelikult saab tihtipeale autoripoolse kommentaaritagi aru, kuidas pilt tehtud on.

---

See oli lihtsalt kaku jaoks mitmepäevase jahi ainus õnnestumine. Kindlasti on mingid ägedad lennukad paremad pildid. Samas kui loomaaias tutvusi on siis saab sealgi hiirtega ägedaid lennukaid

---

Ma jätkuvalt arvan, et peibutusega saadud pildi puhul on aus ja õiglane vaataja/hindaja suhtes peibutuse olemasolu märkida. Vastasel korral peavadki hindajad looma eeldusi, mis võivad tunduda nii kohaste kui ebakohastena.

---

Olar Barndõk - ja ometi oled siin LP-s viitega hinnanud ka pilte, kus hiir peibutuseks visatud? Cabernet - Miks peibutuseks visatud hiirega pilt aus ei ole? Kui saan tänu sellele peibutusele (mida kogu maailma loodusfotograafid täiesti rahulikult teevad) parema pildi, mingi ägeda lennuka, siis sellisega olen palju rohkem rahul, siinne on lihtsalt hea.

---

---

---

---

kõva

---

Jah, selline hetk on ikka tegija! Neil ka elu kerge pole, kui peavad kooriku alt veel hiiri püüdma...

---

Varjud lumel annavad pildile hea meeleolu. 4.55

---

---

Enamus pilte sellel nädalavahetusel Soomes tegingi 7D-ga sest kaamera ikkagi palju mugavam linnupildistamiseks kui 5D2. autofookus ning sariv. kiirus on 7D-l kordades parem, samas tuli ikka palju praaki, 5D2ga lennupilte saada on väga täpne sihtimine ja loomulikult kiiruse eelis on tohutu 7D-l. Kui need kered mõlemad kotis siis saab juba kõikkides oludes hakkama. Samas üks piltnik tulistas seal juba 1DX-ga - päris muljetavaldav tärin oli.

---

Ma ei tea, kas sama lind, kes ühel tumeda taustaga fotol. Objektiiv näib sama olema, kuid selle korral konverteriga ;). Kui ka autor sama, millise kerega 7D v 5D2 oli mugavam pildistada? Aga fotost - mulle tumeda taustaga lennupilt meeldis oluliselt rohkem. 5D2 3,9 k/s on siin vast tegevuse dünaamika edastamisel väheseks jäänud. Samas tegevus on olemas, lind ise vahva, ümbrus natuke liiga.... ig.. valge! :) Väga hea.

---

---

---

---

---

kõik oli aus ei mingit söötmist, kahe päeva jooksul nägin vast 10 söötu alla lumme ja ainult ühekorra sai hiire kätte, nagu ütlesin lumel oli kõva koorik

---

Kui ta selle hiire ise püüdis (mitte peibutuseks visatud hiir), siis on väärt hetk tabatud.

---

---

õnnelik hetk ainult ühele neist,väga hea.

---

---

---

Tõeline iludus, võimas lind. Nii fotograafi kui ka linnu tabamus on olnud perfektne. Täpi paneb i-le varjudest tekitatud triibud lumel.

---

---