Autor: Kristjan Teär
Pildi pealkiri: \"Kui päike on seljataga, siis ta mind loodetavasti ei märka\"
Autori kommentaar: Jäi täpselt selline mulje, nagu oleks ta roninud nende puude otsa, et paista suurem ja hirmuäratavam.
Lisamise kuupäev: 2011-07-13

@Erik: Selge. Suured tänud õpetussõnade eest. :)

---

@autor: jah ega sellises olukorras kerge tasakaalukat pilti polegi saada, kui juba kunstipärast tulemust jahtima minna, siis tulnuks vastu päikest alasäris tulistada, oleks jäänud efekt palju parem. Sellise pildistamissuuna puhul polekski ilmselt võimalik head nahka saada, sest ka alasäritades on taevas samuti igavavõitu ja selline pooleldi tume kogu kah silmale mitte just eriti hea. Ise oleksin püüdnud säriajas teistsugust kompromissi leida, nii et rebane pilditöötluse lõpptulemusena siiski õieti säritatuna pildile saada ja et ka taevas lõõptulemusena oleks enam-vähem normis ehk siis veidi pikem säriaeg ja hilisem rebase/taeva korrigeerimine pilditöötluses.

---

Taevataust igavapoolne. Vastu loojuva päikese võõbatud taevast oleks ehk ilusam

---

Minule meeldis niiviisi rohkem, kuna kui ma oleks säritanud normi järgi, oleks taevas olnud vastikult põlenud ning valgus mis vasakult langes põletas rebase külje peaaegu täielikult. Aitäh arvamuse eest. :)

---

Vahva hetk, aga minuarust siin alasäri ei toimi.

---