Autor: Kaisa Tiivel
Pildi pealkiri: Silmitsi ohuga
Autori kommentaar: Otsustasin üle aia astuda, mitte ronida aia äärele ja hüpata. Läks hästi, sest ta oli mu jalgadest umbes 50cm kaugusel. Kuna ma olen igasuguste roomajate suhtes \'\'foobiline\'\' siis tardusin täielikult ja tundsin kuidas jalad värisema hakkasid. Mul oli võimalus tasakesi ära minna aga minus lõi välja korraga julgus ja otsustasin siiski pilti teha. Kuna ma olin pikema toru koju jätnud siis pidin põhimõtteliselt ta nina all kükitama. Peale kolmandat pilti hakkas ta liikuma ja oioi kui pikk ta oli. Ajasin end ruttu püsti ja hakkasin paanikasse sattuma. Seisin ühel kohal hoidsin tal slma peal ja mida ma näen-TEINE VEEL! Pisike. Ma ei julgenud enam ei istuda ega astuda. Hingasin korra sügavalt sisse, krahmasin maast oma asjad ja jooksin keset autoteed. Võtsin kähku muru seest ratta ja kadusin.
Lisamise kuupäev: 2011-06-16

---

Sellist kanakaka värvi ta oli jah.

---

Rohelist värvi rästik ?

---

---

---

Siin fotos on mingi fluidum, mis mulle väga meeldib. Muidu pole suur ussipiltide fänn. :)

---

Muidu peast saba poole paar cm on näha üks must suurem täpp. Ja seal on ussil olnud mingisugune vigastus, soomused on ebakorrapäraselt ja erineva kujuga, must täpp on nagu punn. Poleks oodanud nii positiivseid hindeid, ennast häirib üks udune heinakõrs mis silmani jookseb, selle sammuse kõrre pärast ka läks uss minema sest ma pistut kallutasin ennast ja ju ta tajus ohtu.

---

4,5 kasutan pooliku.

---

4.5

---

---

---

---

On pilte, mis ise jutustavad. Siin paneb lugu pildi elama. Ja pilt loo elama. Hästi tehtud mõlemad. "Ussihirmuga" inimestele mõjub.

---

---

Lahe kompa

---

---

---