Autor: Andres Tamm
Pildi pealkiri: Oma mõtetes
Autori kommentaar: Selle pildi tegemise aegu oli lume paksus umbes sama mis praegu. Eemalt oli päris valus vaadata kuis rebane supas lumes, aeg-ajalt kuulatades ega kuskilt ei kostu hiire piiksumist. Ma istusin endale varjeks kaevatud lumepesas päris mitu tundi enne kui rebane enda kindlaks määratud marsruuti pidi toidujahile läks. Lagedal väljal ulus kõle tuul.
Lisamise kuupäev: 2010-12-27

Selliseid laiu suuski nägin just Tartus Sepa turul. Muidu, Kaitseväel ja Kaitseliidul on Rootsi laiu Rootsi sõjaväesuuski (koos alumiiniumkeppide ja sidemetega) lademes (arven, et isegi üle). Kui mõni tuttav selles liinis, siis ehk saab sealt küsida.

---

---

Hea pilt, aga kui koht teada, kus rebane käib, siis ootaks LP'i uusi ja veel paremaid kaadreid. No need Matkaspordi nn. matkasuusad on ikka veidi liiga kitsad 10 cm laiad. Sellise lumega sobiksid ilmselt 20 cm laiused suusad, aga pole neid Eestis näinud. Kuskil idanaabri veebipoes olid küll 20 cm laiad ja 160 cm pikad, kuid hind kõigest 12 500 rubla ehk mingi 5Keeku.

---

Ma olen siiamaani tatsanud paksus lumes jahimehe kummaritega, sportlikus mõttes on igati hea, aga paksu lume sees võtab liikumine ikka oma aja. Siiani ei ole viitsinud midagi asjalikku jalge otsa nikerada - eelmine aasta mõtlesin, et ega vast sellise paksu lumega talve niipea enam tule, aga näe võta näpust ...

---

Ma isegi nägin kuskil netis müügis universaal klambreid hinnaga kuskil 600 eeki..

---

Kui lühemad vahemaad ja/või rohkem luurata tahaks, s.t. iga hetk pildistamisvalmis olla, siis ma üldse keppe ei kasuta, sest fotokas on objektiiviga õla peal monopodil stardivalmis. Sellega harjub üsna ruttu ära. Kui pikemad vahemaad, siis kasutan hetkel tavalisi uisusammu keppe, s.t. peaaegu enda kõrguseid, lumme vajudes on nad just parajal kõrgusel. Kuna nad on kerged ja erilise takistuseta, siis polegi neist nii väga tüli kui arvata võiks. Kui aga kuskil laia alustoega suusakeppe näen, siis kindlasti tahaks ka neid proovida. Pikematel matkadel kasutan tavaliselt ka kergemat 300/4 objektiivi, sest talvel keskkonnapildi mõttes raskem 300/2,8 suurt eelist ei anna (hämaras, kus lahtisem ava kiirema säri annaks, on musta/valge kontrastid liialt suured). Küll aga on 300/4 objektiivi jaoks üks imehea spetsseljakott, mis ühe hetkeda seljalt kõhule libiseb ja sealt saab siis kiiresti fotoka koos objektiiviga otsast välja tõmmata. Mis klambreid puudutab, siis matkapoodides on selleks spetsiaalsed mõnusad Rootsi klambrid. Proovisin ise ka alguses midagi omal käel teha, aga head nahka sellest ei saanud.

---

---

ma sel suvel sain endale mõnusad laiad jahimehe suusad..lausa nii tutikad et vaja veel klambrid sebida

---

On Sul vanakooli pilliroost suusakepid ka (tõsiselt mõtlen)? Mis Sul matkasuuskade juures toeks on? Pole kyll "metsikus" sügavas lumes proovinud, kuid kaasaegsete suusakeppide puhul on tunne, et nyyd kyll kas vajub sygavikku või laheb pooleks. :) Näib, et Matkasprodis on matkasuuskadel sama hind, mis räätsadel.

---

"Lesnõjede" all on nad tuntud nõukaaegsest Dünamo kauplusest (umbes nagu kõik lumesaanid on "Buraanid":)). Praegu peaks neid küsima ehk matkaspordi poest. Tegemist laiade suuskadega, mis mõeldud paksul lumel liikumiseks. Klambrisüsteem seisneb kanna taha pingutatavas vedrutrossis. Eest on jalg aasa vahel, kand jääb lahtiseks, nagu ikka murdmaasuuskadel. Hea lihtne jalga panna tavalistele matkasaabastele. Peab aint vaatama, et kannal oleks mingigi nurk, kuhu tross pidama jääb. Niisama pingutatult on tiba ebamugav. Mul jalatsiks Columbia matkasaabas, sellel nagu juhuslikult sellised kumminukid taga kanna kohal. Rätsasid ma väga ei soovita, sest nendega ei ole tagasiteel mingitd lisaeffekti liuglemise näol ja pehmes lumes peab neid siiski tõstma (kooriklumel ehk mitte). Eriti hästi sobivad suusad neile, kellel kindlad kohad kus tihedamalt käia. Siis tekib lausa sissesõidetud rada ja metsas liikumine on eriliselt mõnus. Muuseas ilvestel meeldib suusaradasid uudistada ja nendel liikuda. Olen mitu korda näinud ilvese jälgi enda suusarajal.

---

Olen ise kah viimasel ajal rebaste tegemisi tundide kaupa kõleda tuule käes jälginud, paras katsumus, aga omamoodi huvitav. Arusaamatuks jääb see, miks autoril oli valus vaadata rebase sumpamist lumes. Vähemalt praegu liiguvad rebased üle põllu paksu lumevaiba peal mängleva kergusega ja isegi leiavad lume alt toitu, mul üks keskkonnakas ka kodulehel ühest toidu järele sukeldumisest. Inimloomal on muidugi palju keerukam ja väsitavam liikuda. Pildist, täitsa tore keskkonnakas. @Urmas: räägi oma "lesnõjest" lähemalt? Mis asjad need on! :) Mul tuttav jahimees sai mingid iidsed ja laiad puusuusad, mis veidi lühemaks tehtuna pidid kah asja suurepäraselt ära ajama. Räätsade eest küsitakse tänapäeval ikka üsna krõbedat hinda.

---

Paksu lume korral soovitan nö "lesnõjesid". Mul õnnestus saada Idakeskusest kunagi 500 krooniga mingi kaasaegsem variant, vist olid ka allahinnatud. Parajalt laiad ja isegi plasttald on. Klambrid ostsin matkaspordipoest juurde. Nüüd lausa lust paksus lumes liikuda. Eriti hea on veel tagasitee, kus varasemad jäljed juba olemas. Kusjuured nendega on praegu võimalik lihtsamini pääseda isegi kohtadesse, kuhu suvelgi ei viitsind tihti minna, nagu pehmema ja vesise maastikuga kaugemad rabametsad jne

---

jah ega oma 400m oli vaja sügavas lumes sumbata..ega siis mul ka igal korral vader kohale ei tulnud.

---

Minul on ka koht, kus ma tean, et rebased ja kitsed liiguvad ja nüüd pühade paiku läksin ka sinna. Aga ma väsisin lumes sumpamisest nii ära, enne kui pärale sain, et pidin juba loobuma ja kui lõpuks kohale jõudsin, siis selgus, et praeguse lumega seal loomad väga ei liigu. Vähemalt peale viimast lumesadu tollel päeval mitte. Nii, et Teil läks hästi! :) Tore pildike.

---