Autor: Remo Savisaar
Pildi pealkiri: Kikk-kõrv
Autori kommentaar: Halljänes (Lepus europaeus)
Lisamise kuupäev: 2009-09-24

---

---

---

Jaa, kõva töö!

---

Miks need 2 järjestikust lauset küll muigama panevad... [quote="remo"]Viimased 15m metsa läbisin roomates. Rohurinne oli tihe ning ulatus rinnuni.[/quote]

---

---

---

Jaa ... Vunts on võimas. Saamislugu on ka hästi tuttav. Ise olen paaril korral midagi taolist kogenud ja paarikumnel korral veel, mil ma pilti ei saanud. Pesumasinal tulebki juba laagrivahetus teha. Väga hea kadreering. Alati ongi see jama, et seni kuni horisontaalkaadrit pildistad pole midagi, aga kui hakkad portreeformaati keerama siis panevad kõik elukad minema.

---

Õnne on alati juurde vaja. Siin minu meelest tundub, et on tehtud toore jõuga, s.t. väga palju vaeva nähtud ja tulemus premeerib seda vaeva ... kuid on olukordi, kus õnn tõesti naeratab ja saab poole vähema vaevaga. Eks see ole igal pool nii, spordis, elus jne

---

Minuarust enamjaolt ei jutusta looduspildid kunagi täielikult seda vaeva, mida autor pildi saamiseks näinud on, vahel natuke reedavad küll, aga mitte lõplikult. Enamik rahvast vaatab pilti ja mõtleb/ütleb ohhh äge, päris lähedalt jne, aga unustatakse sageli see, kui palju vaeva tuleb reeglina selleks näha, et loomale/linnule nii ligidale pääseda. Aga vast tähtsam ongi see mälestus, mis pildi autorile enesele sellest kohtumisest jäi ja sõnadesse seda nagunii on raske panna. Minuarust üks parimatest jänesepiltidest siin keskkonnas. Tubli töö Remo!

---

Väga vahva vunts! On ju jube kahju, et see pilt mitte kuidagi ei jutusta nendest vaevustest, mida fotograaf taluma pidi? Pildil on lihtsalt äge jänes. Palju ägedam vaatepilt oli tol õhtul kindlasti hoopis fotograaf ise.

---

No per@%&#/@@/()=se! Võta, võta siis see 5, kui see midagi päästma peaks :)

---

Püüan saamisloo lühidalt kirja panna, kuigi ettevõtmine ise oli pikem ja põhjalikum. Olin juba paar päeva järjest silmanud ühe põllu ääres külitavat jänest. Kaugelt nägi ta välja nagu üks põllul olevatest suurtest munakividest - neid oli seal mitmeid. Eks jänes arvatavasti selle peale mängiski ja kui ma ei oleks binokliga uurima asunud, oleks ta munakiviks jäänudki. Vaatamata jänese heale sulandumisele ei kaotanud ta valvsust ja nii ei õnnestunud mul talle lähemale kui 50m pääseda. Ikka märkas ära ja pani kalpsates eemale. See oli vist kolmandal või neljandal päeval, kui appi oli tulnud räme tuul. Tegin jänesele lähenedes korraliku ringi läbi põllu ääres oleva metsa. Tugev tuul elimineeris heli ja ka lõhna pärast ei pidanud enam muretsema. Lähenesin jänesele allatuult. Vaatamata tuulele oli aga sääski nagu murdu. Närv oli viimaste tõttu ikka väga pinges. Viimased 15m metsa läbisin roomates. Rohurinne oli tihe ning ulatus rinnuni. Nähtavus olematu. Meetrid vähenesid ja arvestatud oli nii, et kui ma nüüd välja jõuan ja jänes vahepeal liikunud ei ole, jääb meid lahutama alla 15 meetri. See on juba päris OK kaugus. Varsti libistasingi objektiivi läbi rohurinde ja vaatasin jänest juba läbi pildiotsija. Sain esimesed pildid tehtud. Otsustasin vaikselt edasi roomata. Kuna pool tundi varem oli tublisti vihma kallanud, siis edasine tee pani mõtlema, et kas asi on vaeva väärt. Nimelt oli järgnev maa mõnusalt porine ja kujutasin ette et saan 1-2m poris roomata, kui jänes pihku itsitades vehkat teeb - jättes minu, porikäki, pika ninaga. Otsustasin aga, et mis seal ikka. Proovib. Edasine roomamine oli juba nii, et sammuke lähemale, paar võtet ja olin leppinud olukorraga, et iga järgnev liigutus jääb viimaseks. Kümmekond minutit hiljem olin jõudnud jänesele juba nii lähedale, et pildiotsijas oli jänes karbis. Vaatasin teda niisama ja tegin vaikselt juttugi. Aega kulus, kuni ühel hetkel vaatas ta justkui imestunult, et mida kuradit - vahepeal on miskit kahtlast siia tekkinud?! Selle peale ajas ta end püsti, ringutas ja tuli asja uurima. Liikus hüpeldes paremale, siis jälle vasakule. Tuul mind õnneks ei reetnud, kuid jänes polnud pime. Ta nägi, et tegu on siiski millegi/kellegi kahtlasega ja otsustas mulle ikkagi täisringi peale teha. Mina püüdsin end samal ajal sujuvalt kaasa keerutada, et ta mind täies pikkuses ära ei näeks. Eemalt vaadatuna võis see üpriski koomiline välja näha. Reageerisin tema liikumisele nagu kompassinõel. Tuul andis mu aga lõpuks välja ja jänes kalpsas ohutuse mõttes kümmekond meetrit eemale. Heitis sealt veel paar pilku ja traavis siis ära metsa poole, sukeldudes lõpuks rohurindesse. Ajasin end püsti ja vaatasin oma riideid - jaa, ilus mudakäkk. Vähemalt sellel korral sain pildid kätte :)

---

Väga vinge vunts :)

---

---

---

Ilus lihtne ja vahetu. Kas fotograaf on originaalfaili vaadates silmas näha ka? :)

---

---

---

---

Vahva vunts

---

ei muudaks midagi

---

---

Siin võib ilmselt suurel pildil silmast välja lugeda, mis aparaadiga pilti tehti :).

---

---

Mõnus taust

---

õnnestunud klõps

---

---

---

---

ei saa siia alla viie panna

---

---

---

No see on ikka väga meeldiv lähivõte, peaaegu makro juba. :) Tore oleks saamislugu ka kuulda, kas oli ülipikk toru või põnev kohtumine? Või mõlemat? :)

---

---

---

---

---

---

Meeldib väga. Äkki hoopis valgejänes, sest kõrvad ei ulatu hästi üle nina. Paistab selline noorepoolne isend olema.

---

---

---

---

Väga korralik portree. 4,45

---