Autor: Toomas Vaks
Pildi pealkiri: Võsaloom
Autori kommentaar: Kohtusime ilusal õhtutunnil. Tema otsis oma kohta elus... mina tegelikult rebaseurgu. Täiskaader.
Lisamise kuupäev: 2005-05-30

---

Mõnus. Vasakul olevad udused lehed on omamoodi boonuseks.

---

Põtru on tegelikult võsas küllaltki ebameeldiv kohata. Nii suure looma kohta liigub ta väga vaikselt, ning ei ole just väga meeldiv kummikuninadelt pilku tõstest kohtuda pullikese niiske uudishimuliku silmavaatega...:) Peale selle satun mina järjekindlalt mingite eriti julgete kuid erakordselt ebafotogeeniliste eksemplaride otsa, kes osavalt TÄIESTI vales valguses välja ilmuvad, end poolenisti puu taha peites fotograafi ehmatavad ja olles lõpuks veendunud, et tal on oht normaalselt pildile jääda, okste SAHINAL jänesehaakidega võssa kaovad. Omaette itsitades, nagu mulle tundub...

---

Jällegi väga hea põdraportree. Just niimoodi omas elemendis.

---

Aahh.. ripsmed. On neil loomadel ikka tegelikult kena lõust :D Üritaks siis seekord andmata jätta selle põdra juures :D Üldiselt on nüüd paras dilemma. Kui nüüd võrrelda eelmist (suure andmise) pilti ning seda, siis eelmine portree suhtes parem. Samas see pilt tekitab rohkem sellise mõnusa metsas kohtumise tunde. Ei oskagi nagu midagi öelda, hinnet ka nagu ei suuda otsustada väga, kõigun 4 ja 5 vahel ning kuna 4 juba siin pandud on, siis ma panen 5. Emotsioonide pärast.

---

Markoga päri

---

põdrad on mu sõbrad, see on selge. see siin tundub olevat noor isapõder. põdra teeb erilisemaks see, et metsa minnes pole tema nägemine üldsegi mitte garanteeritud, isegi kohas, kus neid tavaliselt on. teiseks, mis mulle meeldib on see, et igal põdral on täiesti kordumatu moll :)) sellel siin siuke eriline pooltotu-uudishimulik....

---