Autor: Yyhely Hälvin
Pildi pealkiri: Pisike kakuke
Autori kommentaar: Kena, kohev sulepall, üpris külmas päikesetõusus - värbkakk. Uue aasta teisel päeval. :)
Lisamise kuupäev: 2009-01-03
Teiste kaaspiltnike hinnangud ja kommentaarid:
Kuupäev: 2009-12-06 22:42:22
Hinnang pildile: 4
Kuupäev: 2009-01-08 08:15:09
Hinnang pildile: 4
Kuupäev: 2009-01-07 18:24:02
Hinnang pildile: 4
Mina olen kah paraku nende alasäri nägijatega mestis. Sutsu heledam võiks ju olla küll. Kadreeringu poolest ihkaks kaadri allaserva rohkem ruumi kui üles, jääb vaatamise suund avaramaks. Aga lind ise on üks mu lemmikkakulisi, teda tahaks kunagi kohata. Selle eest ka lisapunkt.
Kuupäev: 2009-01-05 18:35:43
Hinnang pildile: 4
Ilus
Kuupäev: 2009-01-05 16:56:47
Hinnang pildile: 5
Mõnus.
Kuupäev: 2009-01-05 15:20:01
Hinnang pildile:
Ma lihtsalt niisama küsin, kust sa võtad et ära värisenud? Pildist veel niipalju, et ma ise hirmus õnnelik ja mulle just nii meeldib see kaugusse vaatav pilk.
Kuupäev: 2009-01-04 16:15:05
Hinnang pildile: 3
tsipa alasäris ja vist on ära nats värisenud ka muidu värvid on head
Kuupäev: 2009-01-04 12:01:31
Hinnang pildile: 4
Kuupäev: 2009-01-04 10:49:01
Hinnang pildile: 4
Kuupäev: 2009-01-04 09:00:04
Hinnang pildile:
Säri 1/320 sek, iso 400, f 5,6. Valgus oli just tagumiste puudeni jõudnud, sestap ei olnud esiplaanil seda veel nii palju, täpselt selline pilt avanes minu silmadele. Ma panen saamisloo kah kirja, enne kui meelest ära läheb. :) Päikesetõusuni oli veel paar minutit aega, kui ma kodust välja sain ning taevas oli meelepäraselt selge. Läksin heinamaa poole, lootuses näha seal eelmisel päeval kohatud kuuepealist kitsekarja. 200m kõndimist ja heinamaa servale jõudes lendas keski suleline tihedasse kasepuuvõsasse. Polnud kahtlustki - värbkakk. Polnud mul varem just tihedaid kokkupuuteid kakkudega olnud, ning nüüd otsustas üks neist mulle end näidata! Päike tõusis aegamisi, kuigi seda polnud esialgu nähagi - suurem osa oli varjatud igast sorti surnud ja elavate puude rägastikust, kuhu kakk järgmiseks lendaski, mina talle "vaikselt" järgi. Väga ligi ta alguses ei lasknud - lendas üha edasi. Öökull maandus mõnusasse sillerdusse ja pärast paari piilumist seljataha, suureks üllatuseks, otsustas minu vaeva kergendada ning lehvis minu juurde. Sealt siis edasi ühe madala kase otsa, kus ta lubas mõnda aega koos endaga vaikset hiirte krabistamist kuulata. Ja sealt edasi kõrge lepa ülemistesse okstesse, kust ta alla ei kavatsenudki tulla ja kuhu ma ta jätsingi, nähes kaugel heinamaal rebast... Rebastega aga ei vedanud. :)
Kuupäev: 2009-01-04 01:31:12
Hinnang pildile: 3
thumbilt paistab vaid mingi tume tomp ja ega suurgi pilt palju parem pole ehk veidi alasäris.
Kuupäev: 2009-01-04 01:19:33
Hinnang pildile:
See ei paistnud eriti võimalik olevat, sest öökullipuu puu all oli tihe, praksuv ja krõksuv oksarägastik.
Kuupäev: 2009-01-04 01:07:25
Hinnang pildile: 4
Igati korralik, aga silm ihkaks taustaks rohkem neid kasepuid.
Kuupäev: 2009-01-03 22:47:00
Hinnang pildile:
Taustaks on üleni härmas kasepuud.