Autor: Viiu Härm
Pildi pealkiri: Sõidavad üle...
Autori kommentaar: Lisan võrdluseks variatsiooni varasemal teemal.
Lisamise kuupäev: 2005-05-12

Nüüd istun mina harriga ühte paati. Väga lummav, mulle selline fifti-fifti maa ja taeva poolitamine istub väga, osa taevast istub kenasti seal peegelduvas vees. Selle pildi ainus viga on see, et on pakitud väga tugevalt üle, 29kb peale ja hulk teravust ning detaili kaduma läinud. Pilt aga: 5-

---

Aga vot mulle just see pilt meeldib ja kohe väga meeldib. Ja hallil taustal on see ülemine hele nurk just täpselt õige ja õiges kohas.

---

Ma hakkan juba tasapisi teie kõigi terminoloogiast aru saama - olen ju ikkagi see rohunuusutaja alles! Vaata Mari, ma saan aru küll, et see valge nurk ei ole hea, aga mul oleks lõigates kahju selle parema ülemise nurga astmeliselt tõusvast pilvereast ja sellest päris tumedast lõpetusest seal. Nii et peaksin halvast vabanemiseks loovutama selle, mis tundub hea? Ma vist jään seekord lootma, et peegeldus ja ähvardavalt tume taevarand keskel hõivavad kogu tähelepanu ja seda väljapõlenud laiku nii väga ei silmitsetagi...? Mul on sellest A4 tehtud ja ma olen näinud mõningaid reageeringuid sellele pildile, sellepärast julgen nii loota. Igatahes tänu tähelepanu juhtimast, teinekord märkan ehk ise.

---

Ega ei peagi teistega arvestama :). Autoriga lõikamise mõttes põhimõtteliselt nõus ... kuid selliselt jääb igavaks ja vasakpoolse ülemise väljapõlenud laigu tõttu ka kuidagi tasakaalust väljas. Seega ikkagi lõikaks taevast - selleks, et sellest valgest nurgast lahti saada.

---

ega siin avaldavadki kõik oma täiesti subjektiivseid ja oletuslikke seisukohti, niiet võid jätta vahele jah :))

---

Aga minule on tähtis, kuidas peegeldus midagi korrates selle ometi hoopis teiseks muudab. Just sellest peegeldusest ei loovutaks ma ühtegi laigukest. Kui ma just teistsugust pilti tahaks, siis võiksin ehk hädaga taeva silmapiirilt 1-2 cm kõrguselt ära lõigata, aga ma ei taha sedagi. Olgu nagu on, seekord ma õppust ei võta!

---

Eelmine oli parem, kuna silmal oli kus peatuda. Sellise esitluse puhul oleks mina veepinna umbes 1-2 sentimeetriseks kadreernud ja kogu rõhu taevale suunanud.

---

Mulle meeldivad need varjude mängud taevas ja veepääl. Vaimustun matkates alati kui taevas mõnusalt kirjuks tõmbub. (sellisel momendil tahaks telgiga selle veekogu ääres puhata) :)

---