Autor: Yyhely Hälvin
Pildi pealkiri: Unelev udu
Autori kommentaar: Kunagi, nii umbes aasta tagsi, kui ma hommikul (umbes 7 ajal) mõõda looklevat külateed koos õega bussipeatuse poole kõmpisin, oli just üks niisugune säravkuldne hommik. Tõusva päikese kiired värvisid udu hingematvalt kuldseks. Järsku märkasin seal samas, teeveeres, üht kitsekest. Kitseke vaatas vastu, kasukas päikeses säramas, aga sekund hiljem oli ta ühe graatsilise hüppega pajuvõssa kadunud. Jäi lihtsalt kena mälestus... Ühel hommikul aasta hiljem ajasin end (järjekordselt) kuidagiviisi üles. Kell oli kuus. Päike tõusis. Udu. Seadsin sammud heinamaa poole. Mõtetes üks pilt - kits udus. Algus ei olnud paljutõotav. Minu utoopiline soov ujus kuhugi sinnasamma udu sisse. Pildistasin siis lillekesi. Ja järsku märkasin kedagi tulemas. See oli uhke sarvekrooniga sokuisand. Tuli ta kõval olevalt heinamaalt, üle võsastunud kraavi, jooksis veidi mööda kruusateed...
Lisamise kuupäev: 2008-08-16

---

Mulle tohutult meeldib meeleolu aga kõik muud on kuidagi pilla-palla.

---

---

Ma nõustun omakorda Erikuga. Samas põgenemine minu silmis nii suur miinus pole. Või õigemini üldmulje kaalub põgenemise üles. Väga heaks ei saa hinnata ja lihtsalt hea jääb ka kuidagi väheks. 3.5

---

Nõustun Petsiga. Mulle üldmulje iseenesest väga meeldib, aga soku eemalduv nurk on siin minu jaoks ikka väga suur miinus - jällegi maitse asi! Kui sokk sammuks siin pildistaja suunas, siis oleks pildil juba sootuks teine tera. Praegu pigem rahuldav kui hea.

---

niipalju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. =) väljas oli valgust küllaga, ülearu isegi oli. sokk tuli kiiresti, kuna olin vahepeal kaamera välja lülitanud, ja aega lihtsalt säri sättida polnud, (lülitasin oma olympuse kiiresti sisse,) mõned pildid, siis jäi sokk metsaserval seisma, näsis veidike rohtu, siis ilmselt sai aru, et keegi ikka on seal udu sees, ja oligi läinud. hiljem pilte üle vaadates meeldis mulle just see kaader - selline vanaaegne õhustik (kuigi tegelikku valgust ei kajasta...) nõustun aloeega, mulle jäi kena mälestus, ja seda õnneks pildi näol, olgu see kui tume tahes... =)

---

priits: Õige küll, et saab kiire säri, aga pilt on ju TUME ja ei kajasta seda, et väljas oli valgust küllaga. See ülemine serv pole ju üldse selle moodi, mida võib näha kui päike udu valgustab.

---

Petsiga ühes paadis ja selline rahuldava-hea vahel. Sokk võik oma ilusaid sarvi ikka korralikult näidata, hetkel selline eemalduv ja ei tule ilusa looma ilu välja. Samas autorile kindlasti lahe mälestus.

---

ivar_a, Kui päike särab näkku, siis saab suure säri - vahet ei ole kas teed pilti otse päikesesse või udusse, kuhu särab päike :)

---

valdkonda st.

---

hämmastavad hinded, tundub, et nagu udu nähakse, nii kohe suurepärane, üsna juhuslik kaader põgenevast sokust, ka kõrred ei ole hästi ja heledam võiks olla, ma ei hakka ka mingist otsast kunsti valkonda liigitama. see kõik loomulikult vaid minu arvamus, rahuldav.

---

Parandage mind kui eksin, aga antud särinumbrid viitavad, et tegemist peaks olema väga valge keskkonnaga --- pilt seda aga ei näita. Muus mõttes hea siluetikas. Kõrred on omal kohal.

---

---

---

Olympose õnnetus on se digiseebi 3/4 formaat. Ma siis lõikaks ülevalt natuke maha :) Se muidugi ei ole põhjus hinnet alla lasta.

---

=) täiskaader.

---

---

Mulle meeldib. Need kõrred mis kitse ette jäävad on nii nagu nad on, võiks nagu vaielda selle üle kas nad sobivad sinna või mitte. Aga siiski suurepärane.

---

vigadeparandus siis... tagasi mitte tagsi, mööda mitte mõõda, kõrval mitte kõval. =D

---