Autor: Arvo Ermos
Pildi pealkiri: Inimhunt
Autori kommentaar: NB! Panen selle pildi siia mitte hindamiseks, aga emotsiooni jagamiseks. Kesknorras on selline koht nagu Langedrageni loomapark, mida peab üleval perekond, kes on pühendanud end loomadele. Olime maikuu keskel seal ainukesed külastajad ja saime jutule mehega, kelle suur armastus on hundid. Hulkusime seal ringi (territoorium on väga suur). Kuna oskan hästi norra keelt saime hea kontakti ja ta jutustas, kuidas talle toodi emahundi poolt mahajäetud hundikutsikad ja nende üleskasvatamislugu. Nüüd on ta nö. karjajuht ja hundid aksepteerivad teda täielikult, tõmbas neid sabast jne. ja hundid aksepteerid igat tema käitumist. Oli olnud selline juhtum, et sinna toodi kuskilt ka üks emahunt ja see muutus nii armukadedaks, et ründas teda ja ta jättis juba eluga hüvasti, aga päästjateks osutusid need kaks hunti, kes tõrjusid emahundi eemale. Jutt sai nüüd pikk, aga soovitan kõigil seda kohta kes Norra satuvad seda paika külastada. See pole loomaaed, see on midagi muud ca. 1200 m kõrgusel. Huvitav oli tema kätteõpitud hundiulgumine, mis pani ka need hundid ulguma, mis oli tõeline elamus.
Lisamise kuupäev: 2007-09-18

Jään endiselt oma arvamuse juurde kuna suudan kopra puhul oma seisukohta argumenteeritult põhjendada. Nimelt on kopra juhtivatseks meelteks kuulmine ja haistmine, ehk siis tihti on haistmine kellele jääb viimane otsustav sõna kopra tehtavates valikutes. Kui haistmine välja lülitada (vaenlase lõhnaga harjumise näol) ehk siis kõige olulisem indikaator väliskeskkonaga suhtlemisel on kasutu, siis on tulemuseks sellised loomad, kellest eelmises kommis rääkisin. Kopra puhul panen võrdus märgi kodustatud/kodunenud looma vahele seetõttu, et nii öelda kodustatud kobras käitub samamoodi nagu eelmainitud linnaloomad, reageerib helidele ja liigutustele aga mitte lõhnale. Kui kellegi arvates ei pea mu jutt vett, siis võin alati väidelda või küsimustele vastata meile teel või siis telefonitsi. Oma seisukohale jään kindlaks ja rohkem selle teemaga pildialust ei risusta.

---

venemaal saab ka hunte "rentida". mõneaastataguste andmete järgi pidi lääne poolt kliente korralikult olema. sealhulgas ka filmimehi. teema teisest otsast - sveniga 100% nõus, inimesele (suhteliselt) lähedal elavat metsikut looma siiski kodunenud loomaks ei kutsuta.

---

Ma päris ei võrdsustaks väljendeid inimesega harjunud ja kodunenud. Need hundid siin üleval on kodunenud ja inimesed on tema sõbrad või nagu mees ise räägib, ta on karja juht. Nagu koeraomanik ühesõnaga. Viidatud koprad olid ka inimesega teatud määral harjunud, sest nad ei peljanud lõhna, kuna inimese lõhn oli selles kohas igal pool. Samas kartsin nad siiski heli ja liikumist. Ühesõnaga kaks kolmandikku nende meeltest veel registreerisid hirmu. Üks kolmandik oli harjunud.

---

Kuskil olla saarma farme kah, sellised kus saad loomi rentida, et pildistada.Kopra farme on või oli venemaal, aga sealt loomi rentida vist ei saanud. Aga jah inimesega harjunud ehk kodunenud loomast saab hästi pilte küll, näiteks võib tuua mingi hulga viimase aasta koprapilte siin Looduspildi keskkonnas, http://www.looduspilt.ee/index.php?page=pilt&id=10717

---

pildi juurde tagasi tulles, siis pilt ja jutt on täitsa huvitavad, sellist asja iga päev ei kohta.

---

Sry, sain juba teada, et ei ole.

---

Langedragen on ikka Lõuna-Norras.Kas see on sama mees, kes seda parki ligi paarkümmend aastat tegasi alustas?

---

ulme!

---

Sven Z. jutu kommentaariks niipalju, et loodame jah, et vähemalt meie loodussõprade maitseelistused oskavad ka edaspidi hinnata jäädvustusi metsikust loodusest ja selleks nähtud tõsist vaeva.

---

Läheb vist küll rohkem foorumi teemaks, kuid - eks ikka raha on see, mis reeglid teeb paraku ja publik on siiski suures mahus väljas selliste piltide peale, neid aga ei huvita saamislugu, kui ka huvitab, ei taju nad erinevust.

---

Eks seal käivad paljud Euroopa loodusfotograafid hunte pildistamas. Saavad loomi metsikus keskkonnas. Näiteks inglismaa loodusajakirjanduses on levinud pildid, mida pildistavad sellised mehed nagu Mark Hamblin, Peter Cairns ja Niall Benvie. Loomadest tehakse loomapargis ja röövlindudest nö linnukasvatajate juures, kus saad sobiva eluka omale päevaks "rentida" ja see käitub nagu linnukasvataja soovitab. Minu pettumus oli suur, olles eelmisel aastal BBC Wildlife ajakirja tellija, et niisuguseid pilte eksopneeriti ajakirjas kui metsikus looduses tehtute pähe. Meeste kodulehekülgedel pole ka väljas tähist "C", mis tavaliselt tähendab kodustatud. Niall Benvie kasutab sõna "controlled" pildi all olevates märksõnades, mis loomulikult eriri hästi silma ei hakka. Mark Hablin eksponeerib pilte sõnaga lausumata nagu BBC Wildlife'g, samamoodi ka Peter Carins. Ütleme nii, et kui tellida ajakirja, mille pealkirjas on Wildlife ja mis reklaamib ennast kui parimat loodusajakirja maailmas, siis on pettumus paratamatu. Eriti kui tegemist on rahvusvahelise ajakirjaga ja teades, et meie põhjanaabrid pildistavad samu objekte metsikus looduses ja paremini kui inglased farmides suudavad. Oh, selline soigumine tuli nüüd siia. Lihtsalt olles ise ajakirja toimetaja proovime teha tööd nii, et tulemus oleks võimalikult kvaliteetne ja autentne, mitte ei küsi pilte kogu aeg naaber Valduri käest. Ju siis pole suurkorporatsioonil aega autentsust kontrollida, või mis veel hullem, äkki neid ei huvitagi see? Igatahes sellel aastal on neil sellel põhjusel üks tellija vähem.

---

Jään pikemat juttu ootama.

---

Võimas!

---

sümpaatsed loomad need hundid. jääme siis pikemat juttu ootama.

---

Võiks selle peale mõelda küll. Kuna pole just eriline kirjatsura, aga miks mitte. Eks ma proovin midagi kirja panna, eks näib mis välja tuleb.

---

Uuuh... ei oska muud kosta. Tuletas ühe teise asja kah meelde, millele just hiljuti mõtlesin, artikli osa siin saidil kuidagi soiku jäänud, see jutt väheke pikemalt ja paar pilti veel, oleks mida nautida.

---