Autor: Tarmo Mikussaar
Pildi pealkiri: Oled sa tont või inimene?!?!
Autori kommentaar: Sünges laanes lauba õhta, tundsin kuklas krati plku, sihtsin \\\"püssi\\\" tema pihta, ei taht lasta talle välku. Kratt vahtis mind õige tükk aega ja kui ma olin talt küsinud \\\"Oled sa tont või inimene?!\\\" sain kohe käbiga mööda pead nii, et omal silmist välku lõi. Käbiga ei visanud mind aga mitte orav vaid ma arvan, et hoopis puu ladvas krabistav käbilind. Kuigi oleks palju parem lugu kui oleks hoopis puu ladvas istuv karu mind käbiga visanud. :)
Lisamise kuupäev: 2007-01-08

---

---

---

Väga põnev lähenemine

---

---

jutt jutuks, pilt on kunstiteos. Sellise täppiläinud kadreeringuga pilte, kus iga osa tundub rosinale kaasa mängivat ning osutavat pildi mõttele ilma seda ise korralikult esitamata (loe: kogu pilt rõhutab oravat ja tema asendit/asukohta ilma, et orav ise korralikult näha oleks), võiks looduspildis rohkem olla - tegemist on järgmise tasemega, vähemalt minule.

---

---

---

---

Tõstan hinnet.

---

Ei mul teki küsimust, kas juhuslikult või meelega. Igas hetkes on juhuslikkust ja sihilikkust.

---

Omapärane, huvitav, paeluv pilt, eriti mustal taustal, ja lahe jutt ka. Justnimelt sürr kratt. Meeldib see pilt mulle!

---

Ikka nii sürr pilt, et tõstan enda hinnet - juba mitmendat korda vaatan jälle :D

---

Mulle meeldib.

---

Väga huvitav lähenemine. Paistab tõesti nagu väike tont. Mõnusalt raamitud. Hea on vaadata nii valgel kui ka mustal taustal. Suurepärane katsetus.

---

Arvamusi seinast-seina. Vastuoluline pilt jah. Autori jaoks on sellise pildi väärtus muidugi palju selgem. Tegu on väga metsiku laane-oravaga, kes nugiste näljast hoolimata on osanud ellu jääda, samas pole aga suure tõenäosusega oma elu jooksul inimest näinud. Nüüd siis nägi ja ei jõudnud ära imestada. Lasi endast kolm kaadrit teha. Esimene ISO 800 - taevas tugevalt sisse kõrbenud, rõve müra, orava detailid näha ja meeletu kromaatiline aberratsioon. No mis sa meie talveilmast ikka tahad. Teise laksu tegin ISO 200 ja säri komp -1, loomulikult väristasin ära (statiiv on katki ja kodus). Et ilm ja tehnika ei tahtnud kohe kuidagi koostööd teha siis otsustasin säritada asja nii nagu tegelikult seda nägin. Taevast +2 ja läinud ta oligi. Tulemus on ilma suuremate ilustamisteta siin. Juhtus see händkaku jälgimise ajal, olin puu all kössis kui ta minust mööda tuiskas ja kohe minu eesoleva puu otsa jooksis. Aga käbiga sain tegelikult kah vastu pead. Loomulikult on see rohkem emotsiooni pilt, sest näiteks Mongoolia inimene ei saaks arugi mis asi see seal on. :) Õnneks meie Eesti inimene ikka veel saab :)

---

Nagu kunagi mari suht tabavalt ütles, ta on minu arust selline pilt, et kui ta on heade piltide vahel, siis vaatad, et hea, kui kehvade piltide vahel, siis kehv. Ju ma siis olen eile/täna hunnikus kehvasid pilte vaadanud, et selle pildi võlust hetkel aru ei saa :-P.

---

Tegelt on ikka vinge pilt ka :P Kogu see värk on karvane. Kuuseoksad ja kratt ka :D Ma ei usu, et kobapeale saadud pilt. Pigem ikka just nii säritatudki.

---

Ütleme nii, et üks tõsiselt vinge pilt vahelduseks. Ja Jaagul õigus, jutt on tugev lisaboonus. Aga minu jaoks on suurepärane ka ilma jututa. Muinasjutuline ja ürgse lõhnaga pilt.

---

Ma panen ikka ka hinde, sest ma pole väga nõus selle üldise hinnanguga. Ilma jututa saaks see pilt minult paremal juhul 1,5, jutt annab tõepoolest juurde, teeb kogu poti umbes heaks, kuid kui ma siis eraldi uuesti pilti vaatan, siis ega ma hästi ikka üle 1,5-e panna ei tahaks. Ma panen koos jutuga asjale hea ja rahuldava vahepealse ja ümmardan ülespoole lihtsalt seepärast, enam-vähem esimene kord siin sellist pilt-jutt kooslust proovitakse.

---

ise oleks küll rahul.

---

Ah, tegelt, mis vahet seal :D Ilus pilt on ikkagi. Muide, loomingu puhul ongi autor see, kes publikule oma teose (olgu kunst, kirjandus või muusika) ära peab põhjendama - kui ikka jutt toetab teost, olgu viimane siis milline iganes, on tõenäoline, et ka publik seda mõistab, eriti kui nö tühjale subjektile tekib oma lugu ja mõte.

---

Mulle see pilt meeldib - loominguline, ebatraditsiooniline. Samas ei saa ma lahti untsus pildi tundest. Võibolla annaks midagi juurde teadmine, et pilt ongi taotluslik, ent kas on vahet teadlikul valikul või juhusel, mis mängis kätte küll oodatust teistsuguse, aga ikkagi hea pildi? Äkki on see tobe, aga minu jaoks on vahe :P Kui ma tean, et siin on tegemist tavalise alasäri apsakaga, siis võtab see mult ära selle hea tunde, mis tekib pilti vaadates, kui ma tean, et keegi on raatsinud väljuda tavalistest piiridest ning julenud ja soovinud midagi teistmoodi teha ja esitleda... Sellisena on pildi meeleolu super. Aga vat ma ei tea ju, kumba siis.. :)

---

Üks viimase aja parimaid loomapilte :) Positiivne!

---

---

Pilt ja jutt lähevad kokku küll. Kuid pilti on siin ikka sigavähe, pigem jutt on see, mis töötab.

---

:D

---

Esmapilgul untsus pilt, mis tekib, kui hämaras metsa all vastu taevast pildistada. Samas on see okstesse moodustunud auk perfektselt ovaalne ja krati sarvedega kuju jutu juurde, kui rusikas silmaauku. Mullegi meeldib

---

Mulle meeldib. Meeleoluga. Jutt ka hea.

---

...vist pole kumbki.

---

Väga mõnus pilt. Oleks orav natukene profiilis, nii et ta keha kuju veidi rohkem aimata saaks, oleks veel parem.

---

---