Natuke nokitsemist. Juba mõnda aega on mõte liikunud suunas, kuidas oleks võimalikult odavalt muretseda statiiv lähivõtete jäädvustamiseks. Põhjus miks statiivi oli väga vaja, oli see, et käime koos abikaasaga looduses pildistamas. Siin võiks kohe teha vahemärkuse, et proffessionaalid pildistavad käest- jah, kui on valgust ja käsi kindel. Kaamerad on mõlemil olemas, aga kahe peale ainult üks statiiv...Statiivilt (Vanguard Traker S) pildistamine muutus eriti tülikaks, kui polnud pikki statiivi jalgu kuhugi paigutada. Pika heina sees toimisid need lausa vikatina ja kellel jalad ning tiivad, pani hoobilt kohe plehku. Oli vaja mingit kindlat alust just võimalikult madala võttenurgaga pildistamiseks. Mõte keerles meil mõlemil juba eelmisest suvest, kuidas saaks võimalikult stabiilse aluse. Materjali otsimisega suurt vaeva polnud: kohalikust metalli- kokkuostust sai otsitud välja sobilik alumiiniumist jalg ja samast materjalist plaat. Keerukamaks läks poltide leidmisega. Poest parajas mõõdus ja keermega poldi saamiseks (mis sobiks kuulpea keermega) oleks provintsi tingimustes kulunud mitu päeva. Sai mööda remonditöökodasid kollatud ning lõpuks vajalikud detailid olemas. Erinevus poest ostetud ja enda valmistatud jala vahel on kõrguses, mille sai nüüd 4 cm madalamaks, samuti kaalus ning suuruses (mahub ka fotokotti ära). Puuduseks võib pidada plaadi ja kuulpea vahelist hõõrdumist- selles osas tuleb veel nuputada. Tööstuslikult toodetud makro-liftidel on see lahendatud laagrite või hammasrataste abil (kallimatel koos mikro mootoriga). Kaubanduslikule välimusele erilist rõhku ei pannud, kuna pole müügiks mõeldutki. Eks nüüd tuleb pikk suvi katsetamist ja täiendamist. Kel aega, tahtmist ja vajadust, saab pelgalt tegemisrõõmuga tarviliku asja valmis. Idee ja teostus: Raimo Jakson Tekst ja fotod: Gaida Jakson